ArtDepoo ideed ja kunstivalikut kureerib Haus Galerii, ning ArtDepoo poolt pakutav kunstivalik on vaadeldav nii virtuaalgaleriina ArtDepoo kodulehel.
Haus Galerii galeristide ja ArtDepoo kodulehe vahendusel on võimalik saada infot eesti kaasaegse ja noore kunsti kohta ning teoseid soovi korral omandada.
Artdepoo tegeleb noore ja kaasaegse kunsti tutvustamisega edaspidi kunstiprojektide põhiselt.
Küsimuste korral palun pöörduge telefonil 6 419 471 või artdepoo@artdepoo.com; haus@haus.ee
Teie ArtDepoo
ART MARKET BUDAPEST
Meil on hea meel teatada, et ArtDepoo võttis esmakordselt osa kaasaegse kunsti messist „Art Market Budapest“ Ungaris, mis toimus 27-30. oktoobril, 2011.
Art Market Budapest on pühendatud Kesk-ja Ida-Euroopa kaasaegsele kunstile.
ArtDepood esindab seekord:
ArtMarket Budapest kohta loe lähemalt siit
VIINI KUNSTIMESS
HAUS GALERII poolt juba 2005. aastal käivitatud ArtDepoo noore ja kaasaegse kunsti projekt oli Austrias Viini kunstimessil edukas.
Haus Galerii on tegutsenud eesti kunstiturul juba 14 aastat, galerii on olnud vastavalt oma kogemuse kasvamisele ajas pidevalt arenemas ja tegemas otsuseid ja samme, millest iga järgnev on toetunud eelmisele. Galerii on hoidnud oma tegevusprojektidega koos eesti kunstipilti. Oleme näidanud jooni, millest meie kunst on alguse saanud, kuhu suundunud ja kuhu arenemas. Projekt ArtDepoo on olnud suunatud selle esimestest päevadest peale meie kunsti tulevikule – kindla teadmisega, et Euroopa kultuuriruum laieneb ja konservatiivsed kunstiruumid segunevad ning et kaasaegne ja noor kunst räägib ühel hetkel laiemas areaalis sarnasemat keelt kui seda on üksnes kohalik visuaalne lingvistika.
Galerii omaniku Piia Ausmani eestvedamisel on ArtDepoo projekti suunatud juba aastaid rahvusvahelisema turu poole, mil ArtDepoo on hoidnud silma peal kõigil potentsiaalsetel kunstnikel, kelle looming laiemas kultuuriruumis kõnekas olla võiks.
Tänaseks on ArtDepoo end kontsentreerinud selgele projektipõhisele liikumisele, et keskenduda just sellele materjalile, mis galeristide kogemuses on parim, esindamaks meie kunsti nii siin- kui sealpool piiri. VIENNAFAIR’i valikuid koostades tõestas meie kogemus end igati, manifesteerides vaid üht – kunstis on kõnekas kvaliteet ning kvaliteedi tunneb ära kogemus. Hea kunst on sõnum iseenesest ja see sõnum sai galerii poolt Austrias oodatud vastukaja.
Austria ajaloolises pealinnas Viinis peeti kunstimessi 11.–15. maini seekord juba seitsmendat korda.
VIENNAFAIR keskendub Kesk- ja Ida-Euroopa kaasaegsele kunstile ja meelitab aasta-aastalt kohale kunstikogujaid, kuraatoreid, galeriide omanikke, kunstnikke, kriitikuid ja palju teisi erineva taustaga kunstifänne. Messil osales seekord üle 120 galerii enam kui 20 riigist, mis olid välja valitud rahvusvahelise kuraatorite komitee poolt. Esindatud olid kunstiteosed maalist videoni ja joonistusest installatsioonini. Messi tihe ajakava sisaldas ka ohtralt kõrvalüritusi – paneeldiskussioone, presentatsioone, esitluskunsti.
Haus Galerii võttis ArtDepoo projektiga messist osa juba teist aastat. Galerii valikus olid esindatud kaks noort ja väga võimekat naiskunstnikku: Alice Kask joonistustega ja Maarit Murka oma viimase aasta maaliloominguga.
Publiku ja meedia vastukaja meie väljapanekule oli väga aktiivne ja positiivne, leidsime äramärkimist nii trükimeedias, üleriiklikes teleuudistes kui kohalike blogijate seas. Oluliseks messipubliku meelitajaks meie boksi sai fakt, et Maarit Murka maal „Hand washes another“ koos viitega ArtDepoole illustreeris suure kohaliku päevalehe „Die Presse“ messi eriväljaandes Ida-Euroopa galeriide esindatusele pühendatud artiklit. Huvi eesti kunsti ja ArtDepoo vastu ei piirdunud ainult tunnustavate sõnade ja naeratustega, vaid päädis ka mitme müügitehinguga lugupeetud Austria kunstikogujatele, kellest said selle hetkega ka eesti kunsti sõnumi leviku eest hoolitsejad.
Galerii esindajatele andis see õnnestunud ettevõtmine ja suurepärane vastukaja ainult kinnitust, et projekt on eesti kunsti rahvusvahelisel tutvustamisel õigel teel ja eesti kunstnikel on palju kõnekat, mida pakkuda, ning seda kõnet ollakse valmis kuulama ja selle pinnalt vestlusi jätkama.
Haus Galerii / ArtDepoo projekt
Piia Ausman
52 77 334
Järvi Pust
51 82 292
ARTDEPOO VIINI MESSIL
ArtDepoo on taaskord Viinis, Vienna Fair´il!
VAATA ARTDEPOO VALIKUT TÖÖDEST SIIN
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti mess, nimega Vienna Fair on suunatud Kesk- ja Ida-Euroopa kunstile.
Vienna Fair toimub 12-15 mail Viini Messikeskuses.
Sel aastal esindab ArtDepoo kaht tuntuimat Eesti noort kunstnikku Maarit Murkat ja Alice Kaske.
ArtDepoo leiab messikeskuse hallist A, stendilt nr A0707.
Loe Vienna Fairi kohta siit.
Mõned tööd Maarit Murkalt
Seeria 16 Shots Before
(pildi suurendamiseks kliki sellel)
Seeria Hand Washes Another
(pildi suurendamiseks kliki sellel)
Seeria Stalker
Seeria Humanity
Mõned tööd Alice Kaselt
Seeria Nimeta
(pildi suurendamiseks kliki sellel)
Maarit Murka kohta loe lähemalt siit
Alice Kase kohta loe lähemalt siit
ArtDepoo lõpetab Jahu tänaval tegutsemise
Armsad kliendid ja koostööpartnerid,
Haus Galerii annab teada, et ArtDepoo galerii ruumide rendileandjal on ruumidega uued plaanid, millega seoses lõpetab ArtDepoo alates 1. aprillist näitusetegevuse senisel Jahu tänava galeriis.
ArtDepoo ideed ja kunstivalikut kureerib edasi Haus Galerii, ning ArtDepoo poolt pakutav kunstivalik jääb vaadeldavaks nii „virtuaalgaleriina“ ArtDepoo kodulehel, kui ka Haus Galeriis.
Vaatamata sellele, et ArtDepoo end näitusesaalina sulgeb, on Haus Galerii galeristide ja ArtDepoo kodulehe vahendusel jätkuvalt võimalik saada infot eesti kaasaegse ja noore kunsti kohta ning teoseid soovi korral omandada. Noore ja kaasaegse kunsti tutvustamist ja sellega tegelemist Haus Galerii ei lõpeta, jätkates ArtDepooga edaspidi enam kunstiprojektide põhiselt.
Küsimuste korral palun pöörduge telefonil 666 1488 või artdepoo@artdepoo.com
Teie ArtDepoo galerii
Toomas Thetloffi ja Taavi Piibemanni pidulik vastuvõtt
Hea kunstisõber!
Oled oodatud Toomas Thetloffi ja Taavi Piibemanni pidulikule vastuvõtule.
24. veebruaril kl 19.00
ArtDepoosse (Jahu 12)
Pakume trikoloor-etanooli ja suitsupõdrakese vorsti, Taavi Tulev vs Roomet Jakapi't, Anna Hintsi kandlega ja Barthol Lo Mejor'i roosaga
Kogunemine kl 18.30-19.00
Riietus: pidulik
Pidulik õhtu lõppeb kl 23.00
Girl Power
Noore ja kaasaegse kunsti galerii ArtDepoo lõpetas 2010 aasta ja alustas uut 2011 näitusega
„GIRL POWER“.
Eksponeeritud oli üheteistkümne naiskunstniku teosed, keda seob koostöö ArtDepooga.
Püüdsime lahti mõtestada küsimust, kas sugu määrab kunsti tulemuse? Kas teoses kajastub, kummast soost on tema autor – naine või mees? Kas naiskunstnike väljenduslaad on vaadeldav läbi naisega stereotüüpselt seostatavate omaduste või mitte? Kas näitusesaali astudes on tuntav, et pildid on tehtud naiste poolt? Kas on mingid määratlematud alateadlikud vibratsioonid, mis panevad seda või teist teost vaadates tunnetama naiselikku energiat?
„Girl Power“ on väljend, millega tekivad erinevad assotsiatsioonid. Kellel kuidas?!
Üheteiskümne naismaalija teosed ArtDepoo seintel kutsusid esile erinevaid emotsioone, kuid ükski neist ei peaks jätma ükskõikseks, ühestki neist üheteistkümnest ei peaks saama mööduda ükskõikselt.
Näitus kestis 15. jaanuarini.
Teisipäeval, 2. novembril kell 18 avati Merike Estna isiknäitus UNTITLED
Artdepoo näitusel oli väljas Merike Estna maalid tema erinevatest seeriatest „Mirror, mirror on the wall, is it Art or is it Porn?“, „Painting“ ja „There must be something more then what there is“, aastatest 2008-2010.
Mis iganes on olnud maalide loomise algtõukeks, on neid ühendavaks motiiviks lumi – figuurid lumise maastiku taustal, erinevad stseenid ja motiive ühtlases valges lumeräbus, mis loob magusaid, utreeritult unenäolisi vaatepilte.
Kunstnik ise kõneleb oma töödest järgnevalt:
„Saades näitusepakkumise ArtDepoolt paar kuud tagasi, läksin ma ateljeesse ja tõstsin välja maalid, mis mul seal olid. Avastasin, et enamusel minu viimase aasta jooksul valminud maalidel on lumi. Ühelt poolt on lumi pakkunud mulle kunstnikuna maalitehniliselt intrigeerivaid lahendusi, teisalt aga kajastab, see minu jaoks koduigatsusest, nostalgilist eesti lund...
Minu, kui maalija põhiküsimuseks on siiski maalikunsti võimelisus ja positsioon kaasajas.“
Merike Estna on õppinud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppes maalikunsti, magistriõppes interdistsiplinaarseid kunste ning omandanud magistrikraadi Goldsmiths College`s.
Näitus avatud kuni 27. novembrini
Tarrvi Laamann soovib oma näitust tutvustada tema hea sõbra ja luuletaja Tommyboy sõnadega:
Ma austan vabadust kuigi kanda võib see olla vahel raske koorem
Ma austan loomist ja loon, et hoida tasakaalus kogemus ja toores
Ma austan elu õpetusi ja õpetan, sest nii hästi õpib õpetaja
Ma austan inimest kes rõõmus ja oma rõõmu teistega jagab
Tarrvi Laamani pildid on mõjutatud reggae´st ja selle kodumaast. Reisidelt “värvilistesse maailmadesse” on piltidele kaasa toodud kirkad värvid, lõhnad, maitsed, soojus, rütmid ja tunne, et oled ära puhkusel. Kogu see sära ja värvikirevus viib iluni, mis on pigem spirituaalne kui dekoratiivne. Laamanni tööd on elujaatavad ja rõõmsad, see on tema viis maailma parandada.
Puulõiketehnika kasutamist õigustab kunstnik ise järgmiselt: „Sa ei tea kunagi, mis tulemus võib olla, sest puu nii hullult mängib. Või no okei, kui ma teeks sileda tammepuust laua peale, siis ma teaks täpselt, mis sealt tuleb. Aga mina teen vineeri peale. Nii ongi huvitav, sest seal on mitu elementi juures – mul on tunne, et see pole minu tehtud, vaid jumal või kes paneb mulle rumalad mõtted pähe ja siis puulõikus teeb oma kiiksu juurde. Mulle meeldib – see on nagu elu, seda ei saa ka eriti kontrollida.” Tarrvi Laamann
Artist talk ehk kohtumine kunstnikuga toimus ArtDepoos 13. oktoobril kell 17.
Usutlema-vestlema tuli Siram aka Mari Kartau.
Tarrvi Laamann on õppinud graafikat Eesti Kunstiakadeemias ning lõpetanud graafika magistriõppe 2000. aastal, on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1994. aastast. Viimased 12 aastat on Laamann tuntud kui reggae-kultuuri tutvustavate Bashment ürituste korraldaja Von Krahli teatris.
Loe lisaks SIIT
Näitus jäi avatuks kuni 30. oktoobrini.
25. septembril, kell 19 avas ArtDepoo galeriis Martin Saar oma isiknäituse "London Calling"
Näituse maalid on saanud alguse kunstnikku mõjutanud naistest, andes võimalusi suuremateks üldistusteks ja paralleelideks. Idüllid, ootused, pained ja unenäolised metamorfoosid on need, mida kunstnik näituse ettevalmistamise protsessis on kogenud ning tahtnud publikuni tuua.
Martin Saare näituse pealkiri “London Calling” viitab üheti faktile, et ArtDepoos olevad tööd lähevad oktoobris edasi Londonisse, Cielo Gallery'sse. Teisalt sõnastab London selles kontekstis ihalust millegi äreva ja mõõtmatu järele, mida meeste elus võivad tekitada ka naised. Naine kui muusa, kelle paralleeliks võib tuua suurlinnaga seonduvaid emotsioone, on selle näituse varjatud dialoogi keskpunktiks.
Loe lähemalt SIIT
Näituse lahtiolekuajad:
L 25.09 19-21
P 26.09 12-16
E 27.09 12-18
T 28.09 12-18
Teisipäeval, 31. augustil kell 17 avati ArtDepoos Jaan Elkeni isiknäitus „VESI“.
„Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on kogu elusa alus Maal. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained – nii gaasilised, vedelad kui tahked. Akrüülvärvid, mida maalimisel kasutan, on vees lahustuvad.
1980ndate teisest poolest alates kuni 90ndate keskpaigani tegelesin vee maalimisega, neid abstraktsioone on nimetatud ka meremaalideks. Vee kaudu murdsin ennast realismist vabaks, praegune re-writing/re-painting on justkui protsessile tagurpidikäigu andmine, vaatame kuhu kulgemine mind viib. Tsunamid, üleujutused, orkaanid toovad esile vee kui ürgse ja kontrollimatu loodusjõu mitmetähenduslikkuse – olen Jaapanist tagasipöörduva laeva pardalt nõiutuna vahtinud tormi, kus üle sajameetrise laeva pikkus kaheks laineks murdus.
Praegusel näitusel olen kuuest suurest tahvlist klappinud hiigelmaali küljepikkusega üle kuue meetri ja kõrgusega 3,2 meetrit.
Kuus illuminaatorivaadet lepitavad suhkurdatud esteetilisi koode rajumate käikudega, mis H²O kui rahvusvahelise agendi erinevaid võimalusi kaardistavad.“
Jaan Elken
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
LOE LÄHEMALT SIIT
Näitus jääb avatuks kuni 25. septembrini.
TÄHELEPANU KALLID KUNSTISÕBRAD!
Kõik on uus septembrikuus!
Alates septembrist on meil uued lahtiolekuajad!
Nüüd avame uksed hommikul kell 12.
T-R 12-18 ning L 12-16
Lisaks on meil uhiuus galerist Karin Allikas!
Olete alati meile teretulnud,
Teie ArtDepoo
Johansson ja Kasari on noored Helsinki kunstnikud, kes oma aktiivse kunstitegevuse juures asutasid aastal 2005 ka eduka kaasaegse kunsti galerii 00130.
Jonna Johansson (1975) tegeleb oma töödes humaansusega laiemas tähenduses, sealhulgas uurides globaalseid fenomene indiviidi tasandil. Johanssoni peamiseks meediumiks on maal ja installatsioon. Installatsioon „Sweet Paradise“ tegeleb üha kasvava heaoluühiskonna fenomeniga, kus globaalsed multinatsionaalsed korporatsioonide ketid domineerivad tänavapildis ja „magusa“ elu poole püüeldakse erinevatel tasanditel mõtlemata selle põhjustele. Teiselt poolt toimuvad samasugused muutused inimestega, kes elavad vaesuse piiril ning on elustandardi tõttu sunnitud tarbima ka vastavat toitu.
Jonna Johansson. Mass. 2010. Akrüül, alküüd ja epoksiid kangal. 140 x 200 cm.
Juan Kasari (1974) liigub erinevate meediumite vahel: segatehnikas teostatud maalidest fotograafia- ja videotehnikate poolt vahendatud heliteosteni. Mõnikord seob ta kõik eelnimetatud tehnikad installatsioonis, millega loob illusiooni konkreetsest eraldiseisvast maailmast. Kasari stiil on küllaltki hermeetiline ning juurdepääs sellele pole tihtipeale lihtne. Kasari installatsioonide tegelased pärinevad kunstniku enda loodud lugudest vihjega reaalselt eksisteerivatele persoonidele. Ta segab huvitaval moel fakte ja väljamõeldut, leides uusi viise modernsete klišeede kasutamiseks oma töödes. ArtDepoos näitab Kasari oma kahte uut fotoseeriat.
02.-31. juulini toimus ArttDepoo galeriis Andres Koort´i ja Sven Saag´i ühisnäitus ”Maalid”.
Sven Saag (s 1968) on maalikunsti õppinud Tartu Ülikoolis. Sageli on tema loomingulise lähenemise fookus mitte uue informatsiooni lõuendile kandmisel, vaid pigem tulemuseni jõudmisel värvikihistuste maha kraapimisega.
Andres Koort (s 1969) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (lavakujunduse erialal) ning on õppinud maali Hollandis, Academia Minervas. Tema maalide puhul on oluliseks peetud nende tihedust ja ruumilisust ning tööde rõhutatud sügavust.
Jaanika Peerna:
Minu joonistused on õhu liikumise kaardistused, baromeetriks minu enda eri meeled.
Need kaardistavad tuult, mis tasane ja paitav, aga ka torme, millel jõud kõik inimloodud struktuurid Maa pealt pühkida. Sellises äärmuslikkuses on oma ilu, aga ka kergelt ärevust tekitav toon.
Õhust ja selle liikumisest saame tavaliselt teadlikuks ainult siis, kui õhk liikudes takistuse otsa sattub või endaga midagi kaasas kannab (tuhka, tolmu, maju), muidu on see substants justkui olematu. Mulle meeldib mõelda, et mu joonistused on sündinud tänu sellele, et tuul jäi pliiatsi taha pidama ja liigutas seda paberil ringi.
Artist talk ehk kohtumine kunstnikuga traditsiooniliste galeriiõhtute hubases atmosfääris toimus neljapäeval, 17.juunil kell 17, moderaatoriks Andri Ksenofontov
Eriskorraline lõpuüritus toimus neljapäeval, 30.juunil kell 17.00 ArtDepoos
Autori eriline tänu kuulub Eesti Kultuurkapitalile ja New York Foundation for Art´ile
Organisaatorid tänavad Santa Helena veine.
Näitus jääb avatuks kuni kolmapäeva, 30. juunini.
Galerii ArtDepoo oli kutsutud messile osalema Viini messi kuraatorite poolt ning garanteerimaks meie tulekut, toetas galeriid Austria poolt Erste pank ning Eesti poolt tuntud kunstikogujad Enn Kunila ja Armin Kõomägi. ArtDepoo tänab toetajaid, kelle lahkel kaasabil sai meie kunst ja ArtDepoo töö Viinis väärilise vastukaja. Iga samm väljapoole Eestist väärtustab siinset kunsti ning teoseid, mis on aegade jooksul kogutud eesti kollektsioonidesse. Kui me oleme küsimas, milline on perspektiiv väikese rahva kunstiväljendusele ja kõikidele neile teostele, mida meie kunstnikud oma ateljeedes loovad, siis nii füüsiliselt kui ka vaimselt ühinevat Euroopat vaadates võib öelda, et kultuuriruumide piirid on muutumas vähem konservatiivseks ning loomas seega suuremaid võimalusi enda realiseerimiseks ja väljendamiseks ning ka kunstile investeeringuväärt use tekitamiseks laiemas kunstikeskkonnas.
Galerii oli messil esindatud meie kunsti ühe rahvusvaheliselt tuntuima nime Jaan Toomikuga ning ülejäänud ArtDepoo noor ja kaasaegne kunstnikkond oli esindatud portfooliotega. Messipäevad olid töised ja tegusad, mil galeristid andsid huvilisele publikule ülevaate eesti kunstipildist ja selle suundumustest.
ArtDepoo ei saa öelda, et Viini kunstimess oleks olnud meile finantsiliselt edukas üritus, mille esimest selgemat sisenemist Euroopa turule mõõta on ka tulutu. Sedavõrd suurem oli aga osalemise ja kontaktide kogemus, millest saab alustatut samm-sammult edasi arendada. Kindlasti on ArtDepool plaanis külastada võimalusel nii Viini kui ka teisi rahvusvahelisi kunstimesse ka edasipidi, eriti kui need on korraldatud niivõrd kõrgel tasemel. Kunst läbi oma visuaalse keele on äärmiselt võimalusterohke suhtlusvahend nii ühe kultuuriruumi teisele tutvustamisel kui ka erinevate kultuuriruumide dialoogide tekitamisel.
Läbi kunstimesside laiemale rahvusvahelisele areenile jõudmine on mõistagi pikaajaline protsess. Kunstiprotsessid on olnud väga konservatiivsed, nagu juba öeldud, ning seda eriti Austrias, kus kunstikogujad ja publik on enamasti ilmutamas huvi kohaliku kunsti vastu. Seda enam on märgiks just see, et üks konservatiivne riik tegi algust omal pinnal Euroopa kunsti ühte punkti kokkutoomisega laiemalt, pannes eritähelepanu alla Ida-Euroopa riigid, kes olid kutsutud messile osalema eraldi kuraatorprogrammi raames. Viini kunstimess toimus juba 6. aastat ning messi arengusuunad on paljulubavad. ArtDepoo galerii teeb eraldi komplimendi Austria intelligentsele kunstipublikule. Jaan Toomik, kelle teosed ArtDepoo näituseboksis väljas olid, said väärilise tähelepanu osaliseks, tekitades publikus soovi töödesse lähemalt süveneda. Jaan Toomik ei ole kunstnik, kelle töödest lih tsalt tohutus kunstihulgas mööda joosta, need nõuavad mõistmist, kunstniku mõttelaadi süvenemist ning tema tõelise olemuse tabamist, mida Austria publik tegi suure huviga. Ehk hea maitse ja soov ning tahe kunsti süveneda, ning seda põhjalikult, ei ole Austria publikule võõras. ArtDepoo võttis tõelise komplimendina, nautides iga hetke, tutvustamaks teoseid, mille vastu ei ilmutatud üksnes viisakat ja pealiskaudset huvi, vaid millesse süüviti tõsisemalt. Nii messi korraldajate kui ka messipubliku poolne suhtumine andis ArtDepoole hea töölaengu kindla teadmisega, et meie kunst püüab pilku ja seda mitte üksnes väliste vormide ja võteteta burleskis, vaid vastupidi, oma sügavas sisulises konjukturiseerimata kvaliteedis.
* Viini kunstimessil 2010 oli esindatud 22 riiki, osales 126 institutsiooni, nendest 114 galeriid ja nendest omakorda 33 kuulusid kureeritud Ida- ja Kesk-Euroopa blokki. Avamispäeval külastas messi 4500 inimest, kokku sai üles loetud 15 912 külastajat. Messil oli sel aastal esindatud Baltikum terves koosseisus (Eestist - ArtDepoo, Lätist - Rigas Galerija, Leedust - Tulips&Roses).
Armsad kunstisõbrad!
Galerisse ArtDepoo toimus Artemi Troitski kaasaegse kunsti kogul põhinev näitus „Tsirkus“, mis avati esmaspäeval, 3. mail kell 18.30
Artemi Troitski on üle-eks-nõukogudeliiduline prominent, kelle tegevus kunstikogujana on viimasel ajal hakanud saama üha rohkem tähelepanu. Tema kogu peetakse üheks parimaks vene kuulsuste seas. Tema kollektsioonis on teoseid vene avangardi tähtedelt nagu Ilya Kabakov ja Timur Novikov, tuntud eestlastelt nagu Priit Pärn, Jüri Arrak ja Siim-Tanel Annus, noorema vene kunstipõlvkonna staaridelt nagu Dmitri Vrubel ja tandem Vinogradov-Dubossarski, Põhja- ja Lõuna-Ameerika kunstnikelt, trash art’i ja ka muusikafriikide kunsti üle maailma.
Näituse groteskne kontseptsioon (Tsirkus) on põhjendatud mitme asjaoluga.
Esimene põhjus on kogu ekstsentriline atmosfäär oma kindla müstilise mittehomogeensusega, mille peamine ühendav lüli on koguja isiksus, tema maailmataju ja muusikamaitse. Tema kui “tsirkuse direktori“ ümber keerleb see kujundite karussell, temast hakkab see pihta ja temaga sulgub.
Teine, just selline eksponeerimiskäsitluse põhjus on aga tsirkuse arhetüüp Eestis. Kuna tsirkusel pole Eestis olnud kunagi ei oma hoonet ega truppi, seostub eestlaste jaoks tsirkus väga tihti just Venemaalt pärit truppide-külalisesinejatega. Tsirkus kohalikus kontekstis omab kergelt nostalgilist lisatähendust. Kerget nostalgiat võib välja lugeda ka kunstikogu üldmiljööst, mille peamine aktsent on avangardil.
Kuraatorite Olga Temnikova ja Artemi Troitski dialoogi käigus on antud kollektsiooni artefaktid sundimatult moodustanud oma show-programmi, mis koosneb friikidest, jõumeestest, klounidest, akrobaatidest, mustkunstnikest, dresseeritud loomadest ja parad-allez’st. Sellisest valikust moodustunud kõverpeeglis peegeldub ka meie ajastu, tekitades vaatajas vaheldumisi nii plahvatuslikku naeru kui õudushooge.
Loe lisaks siit
Organisaatorid tänavad Tallinna Äripanka, Eesti Saatkonda Venemaal, Helene Tedret, Hotelli Telegraaf, Santa Helena ning Jacob’s Creek veine.
Näitus kestab 29. maini.
Kolmapäeval, 10. märtsil kell 17 toimus ArtDepoo galeriis ühe mainekama noore eesti maalija August Künnapu isiknäituse avamine.
Näitusega “Maskid” avaldus uus tahk kunstniku loomingus. Eksponeeritud oli 17 assamblaa˛i ja 4 maali, mis uurivad inimloomust läbi erinevate kultuuride maskide.
Künnapu ise räägib assamblaa˛ide sünnist:
“Remondi käigus leidsin kodust asjadekuhilast kerge tolmukirmega kaetud maskid. Miski liigatas minus – kogusin pool aastat erinevate kultuuride maske. Maadest võib nimetada Indoneesiat, Taid, Egiptust ja Itaaliat. Mind hakkas huvitama, mis teeb maskist maski ja olendid, kes on nende taga. Tahtsin neid maalida enda omaks. Ja nii sündiski ruumiliste maalide idee.”
Näitusel oli välja pandud ka portreemaaliseeria Sudaani Kau nuubialaste näomaalingutega meestest.
„Nuubialased käsitlevad oma keha kunstiteosena, mida viimistletakse terve elu. Maalingud värvivad nad endale ise kasutades looduslikke värvimuldasid, õlisid ja tuhka. Näomaalingud on asümmeetrilised, spontaansed ja visandlikud, väljendades nende looja kordumatut olemust. Oluline on maskide esteetiline külg, mitte rituaalsus”, ütleb autor. Maaliseeria on pühendatud Leni Riefenstahlile, kelle kaamerasilm tutvustas maailmale selle isikupärase suguharu kultuuri.
Näituse keskmes oli hiigelsuur Bali saare elaniku mask, mis valmis koostöös skulptor Vambola Metsaga.
Autori eriline tänu kuulub Vambola Metsale ja Peeter Salmelale Universaal-Universumist.
Organisaatorid tänavad Santa Helena veine ja Eesti Kultuurkapitali.
Peeter Laurits lausub: "ArtDepoo näitus ja Von Krahli etendus on omavahel üsna seotud, aga mitte maailmalõpu, vaid maailma alguse kaudu. The Endis tegeleme me uue maailma loomisega samavõrd kui maailma lõpuga ja ArtDepoos on keskseteks teemadeks just maailma loomine, uue taeva õmblemine jne.
Otse loomulikult – selleks, et midagi uut luua saaks, peab miski ennem ka ära lõppema, aga see mind praegu kuigivõrd ei huvita. Nende küsimustega tegelesin ma "Uputuses", "Mullatoidu restoranis" ja "Viiendas aastaajas", praegu on muud jutud. Uue näituse nimi on "Trickster Office" ehk "Vembuvana kantselei". Trickster ehk Vembuvana on paljudele rahvastele tuntud pentsik mütoloogiline tegelane, kes jätkab loomistööd reeglite ja konventsioonide lõhkumise kaudu, ta külvab segadust ja kehtestab uusi reegleid, näppab jumalatelt inimeste jaoks tuld või muud vajalikku ja on enda külvatud jamadega alatasa hädas. Kõige tuntumad trikster'id on Koiott ja Kaaren, meie rahvalugudes on Reinuvader, aga ka Vanapaganal ja Kaval-Antsul leidub mitmeid tricksteri jooni. Seekord ma pakun võimalust piiluda selle kummalise tegelase kantseleisse".
Peeter Laurits "Pindu nokkiv poiss" 2010
Pidulik aktsioon aga toimus 19. veebruaril, mille käigus toimus:
1. müüdud objektide üleandmine uutele õnnelikele omanikele;
2. läti skandaalne etnograafiliste uuringute rühmitus “Serde” näitab ühte võimalikku viisi, kuidas võib kriisi ajal hakkama saada. Tunni aja jooksul valmistavad nad publiku silme all n-ö salaviina ja näitavad, kuidas teha seepi ja leiba;
3. planeeritud on ka intensiivseid muusikalisi etteasteid MicroCobralt.
Näituse kuraatori Andris Vitolinši* ideeks on viia kokku tublimad Läti ja Eesti kunstnikud ja rääkida selle piirkonna kunstnike sarnastest oludest. Huviorbiidis on kunstikoguja fetišism, kuraatori subjektiivsus ja majanduskriis.
Osalevad eesti kunstnikud: Marko Mäetamm, Sirli Hein, August Künnapu, Maarit Murka ja Peeter Laurits.
Osalevad läti kunstnikud: Andris Vitolinš, Vineta Kaulača, Inga Meldere, Daiga Kruze ja Andris Eglītis.
Näitus käsitleb kuraatori poolt välja käidud kahte kontrastset ideed:
Üks idee kannab tööpealkirja „Subjektiivne valik“ või “Meil on kõik hästi” (We Are Fine), mis kujutab endast klassikalist näitusetegemise strateegiat: kuraator kutsub kokku oma lemmikkunstnikud ja sobitab nende tööd oma näitusekontseptsiooni konteksti. Selle näituse jaburus seisneb selles, et kuraator peatab algusest peale igasuguse arutelu seoses oma valikute põhjendamisega, öeldes, et kõige aluseks on vaid tema „subjektiivne valik“. Ehk siis 1,5 kuu jooksul moodustas Vitolinš kaks kontseptuaalset näitusekomplekti – ühe Eesti, teise Läti kunstnikest. See näituse idee kajastab mingis mõttes kunsti rahastamise “kuldset aega” majanduskriisieelses Eestis ja Lätis, mil nii kunstnikud kui ka kuraatorid elasid oma unistuste boheemlaslikku elu ja olid vabad oma valikutes.
Teine idee kajastab seevastu praegust kunstimajanduse olukorda ehk siis samale kunstnikegrupile on tehtud ettepanek panna müüki üks ese. See müügiobjekt võib olla mis iganes, alates augulisest sokist kuni auto, maja, vana televiisori või hoopis päevikuni. Kunstnik peab seda eset kujutama, luues oma kunstilist müügikuulutust. Reaalsed objektid lähevad internetioksjonil müüki kunstniku loodud illustratsiooniga ja neid eksponeeritakse ArtDepoo galerii ruumides näituse ajal. See idee sümboliseerib ühest küljest „rohelist“ (recycling) suhtumist, teisest küljest annab aga kunstnikule võimaluse rääkida oma isiklikku lugu, luues endast vähem elukauge, samas aga inimlikuma kunstniku kuvandi.
*Andris Vitolinš on kunstnik, Läti Kunstiakadeemia õppejõud, kes samuti ka õpib Läti Kunstiakadeemia doktorantuuris.
Näituse korraldajad südamlikutl tänavad: Universal Import & Export ja Absolut
Reedel 8. jaanuaril kell 18 toimus ArtDepoo galeriis maalimagistrandi Nade˛da Tšernobai isiknäituse „MÄ“ avamine.
Nade˛da Tšernobai (1985) on noor Tartu kunstnik, kel seljataga üks isiknäitus ning mitmed ühisnäitused Tallinnas ja Tartus alates 2006. aastast. Hariduse on ta omandanud Tartu Ülikoolis maali erialal, Eesti Kunstiakadeemias ja täiendanud ennast Läti Kunstiakadeemias, paralleelselt õppinud ka kunstipedagoogikat ning kultuurikorraldust.
Näitus, mis on samas ka tema magistritöö, koosnes kahest osast - videoinstallatsioonidest, kus on fikseeritud tööde valmimise protsess ning suuremõõtmelistest maalidest.
Maalides on jälgitavad kaks valmimise etappi: esimene, läbimõeldud, konstruktiivne, autorile omases stiilis figuuride käsitlemine. Selles etapis on tähtis autorlus ja ratsionaalsus. Teine etapp on hävitav, destruktiivne, kontrollimatu. Selles osas on tähtsad transs, rituaal ja igavik. Kõik tööd on maalitud keha, juuste või vatitampoonide abil. Maalimisel on värvina kasutatud verd (selle erinevad lahuseid) ja sütt.
Nade˛da Tšernobai lausub ise oma loomingu kohta:
„Miski pole oluline - ei tunded ega mõtted. Kõik on häviv ja hävitav. Ükskõik mida ma ka ei ütle, ei ütle see teile kah midagi. See jääb igavikku. Sinna, kuid selle vastu keegi ei tunne huvi... veri ja paber on lühiajalised ... need on vaid hetk...miski joonistab ja maalib minu käega, minu kaudu, minu abil – see on igavik. Mida ma teen? Ma toon ohvri... miski pole tähtis, sa võid surra, võid ellu jääda. Sa oled üks hetk igavikus... tegelikkust ei ole..Sa võib proovida haarata aega kinni, kuid... aeg on sinust kiirem...sa ei saa näidata muud kui see, mis tuleb su seest...“
MÄ I. 2009. veri, süsi, paber. 297 x 315 cm
Nade˛da Tšernobai magistritöö kaitsmine toimub 15. jaanuaril kell 14 ArtDepoo galeriis (juhendaja Jaan Elken ning retsensendid Mari Kartau ja Ki wa).
Näitus kestab 5. veebruarini.
2000. aastal lõpetas Maria Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna ning aastal 2009 Furnhami Fotoülikooli (Photography University for the Creative Arts Farnham) bakalaureuse kraadiga.
Tema esimesest Tallinnas toimuvast isiknäitusest räägib kunstikriitik Eero Epner järgnevalt:
Intiimsus on fotograafe huvitanud selle meediumi leiutamisest alates. Tõsi, intiimsusele on lähenetud kõige erinevamate nurkade alt. Teame hästi vanu dagerrotüüpe, kus on portreteeritud kuulsaid inimesi või tavalisi linnakodanikke ja mis näitavad meile inimest enam-vähem nii, nagu me usume, et "ta on" või "oli". Sest fotograafia, nagu me arvama kipume, ei valeta kunagi ning me peame tema pärisosaks seda, et ta ei ilusta ega vali, vaid on aus ning objektiivne – ehk siis: intiimne.
Kuid intiimsus on fotograafiat huvitanud veel alates odavast pornograafiast ja lõpetades erinevate dokumentaalprojektidega või ajakirjandusfotograafiaga, mis kujutavad haigeid, surijaid, abivajajaid, kriisikoldei, psühholoogilisi draamasid jne. Unustada ei maksa ka viimastel kümnenditel järjest enam levima hakanud nn igapäevafotograafiat, mis seoses digitaalsete vahendite levikuga on muutunud massiliseks. Võime olla kindlad, et just praegu pildistab keegi mõnda sünnipäeva, matust, lapse esimest jalgpallimängu, seksuaalvahekorda või mõnd muud perekondlikku või isiklikku intiimset rituaali.
Maria Kapajeva intiimsed kaadrid, mis on viimase kahe ja poole aasta jooksul seeriaks kasvanud ja kasvavad veelgi, on ometi erandlikud. Esiteks ei kujutata siin midagi erakordset, vaid vastupidi äärmiselt tavalist. Selleks, et Kapajeva modelliks saada, ei pea juhtuma midagi, vaid tuleb lihtsalt ärgata, nägu veidi viltu peas. Muide, kõik modellid on Kapajeva tuttavad – ühesõnaga: tema intiimsfäärist. Teiseks ei huvita Kapajevat see, et inimene tema fotodel oleks kuidagi sätitud. Ta hülgab tavapärase pildistamiseks ettevalmistamise rituaali ning püüab kaadrisse hetki, mida inimesed hea meelega enda juures ei eksponeeriks. Nad ei näe siin just eriti apetiitsed välja, on isegi veidi pahurad ega mitte mingis mõttes "esinduslikud". Kuid Kapajevat just see tundlik hetk huvitabki.
Lisaks unele huvitab Kapajevat ka kunst. Mustvalge tonaalsus lubab kõneleda "üldistatusest", mida toetab ka suhteline detailinappus. Me ei näe ühtegi üleliigset asja, vaid puhast kujundit, mis mõjub juba peaaegu et graafiliselt. Inimese pea taha tekkivast halost ei maksaks ilmselt otsida liigseid religioosseid konnotatsioone: valguslaik ei ole siin ilmselt midagi enamat kui hommikune päike, mis valgustab välja inimese selle päeva esimese näo. Seda võib oletada isegi siis, kui me teame, et mingit päikest tol hommikul ei paistnud, vaid tegemist on printimisel tekkivad tehnoloogilise nipiga. On hoopis väga lahe, et üks fotograaf on sel momendil voodi kõrvale sattunud ning leiab, et too siiras, kaitsetu ja armas hetk on oluline üles pildistada.
Näitus kestis laupäevani 19. detsembrini. Natuke teistmoodi artist talk toimus 26. novembril kell 17, vestlesid Maria Kapajeva, Krista Mölder ja Lika Chekalova (RUS)!
Täname rootsi kuuma veini "Blossa Glögg" fotogurmaanide maitseelamuste eest!
Näitus ka sai aktiivset pressi kajastust:
Siram. Sirp
Ragne Nukk. Äripäeva Puhkepäev
Anu Aaremäe. Postimees
"... need on mikroutoopiad, millega tihtipeale püütakse kirjeldada paralleelset yin ja yang pankade, universumi direktorite, kääbusdinosauruste või ülemaailmsete doktriinide draakonite ja üksteisega läbipõimunud majade ja kehade süsteemide mikrouniversumit. Näiliselt vastandlike sümboolsete süsteemide segu ehitatakse siin tajumisnurkade muutmise abil pidevalt uuesti üles – logod ja sümbolid on pea peale pööratud, omandades animalistlikud jooned või sulandudes kokku ilma ühegi nähtava üksteise vahelise vastuolulisuseta. Kui mööduvate majade siluetid muutuvad elektrokardiogrammi närviliseks südametukseks, moodustavad mälukristallidega mängivad sipelgad silmapilkse pentagrammi. Omal moel hõlmavad arvukad rahulduse saavutamise viisid „Armastuse barrikaadides“ Paralleel Euro Presidendi lõputute kõnede hedonismi, millest sünnivad koogi- ja kommimäed. Ja tegelased näivad endaga rahulolevad just seetõttu, et suudavad hetkega ja niivõrd kergesti moodustada enda ümber mikrouniversume. Jah, iga mees on Zoova maailmas saar!"
Näitus kestis laupäeva, 21. novembrini.
Noor, kuid samas juba suurt tähelepanu pälvinud Tartu kunstnik esitab Tallinna publiku ees oma magistrikursuse lõputööd.
Eda Lõhmus ise oma loomingust:
"Maastik kui alati enesele tagasiviitava vaatleja vaatlus, ükskôik kelle igavene enesevaatlus.
Postmaastik kui juba subjektiviseeritud materjal, avatud järgmisteks (enese)vaatlusteks.
Vaatlus on alati postvaatlus.
Samas post kui lihtsalt post, maastik kui tavaline maastik, kellegi (enese)vaatluse subjektiivne resultaat.
Suvaline post kui suvalise maastiku element ehk suvaline vaatlus.
Näitus kui kunstniku suvaline verstapost."
Avamisel esines ansambel Resonabilis. Rohkem sellest näitusest lugege siit.
Näituseks on valitud töid 1956ndal aastal loodud ning Ungari kõige suurema fotograafia-alase assotsiatsiooni - Ungari Fotograafide Liidu – liikmetelt. Pildid esindavad Ungari kaasaegse fotograafia viimaseid arengusuundi ning erinevate fotograafide Ungari fotokunsti traditsioonidel baseeruvaid ideesid. Valitud tööd demonstreerivad ka integreerumisprotsessi rahvusvahelise fotograafia arengusse.
Zsolt Péter Barta, Imre Drégely, Aliona Frank, Sándor áron Károly ning Károly Minyó Szert looming järgib Ungari eksperimentaalfotograafia algallikaid. Siiski on enamik töid teostatud 21. sajandi meetodeid kasutades. Teisest küljest näitavad Lenke Szilágyi, Tamás Dezső, Tivadar Domaniczky, Zsolt Szamódy ja Zoltán Vancsó fotoreportaa˛id klassikalise foto˛urnalistika püsimajäämist.
Näituse kuraator - Péter Baki /Ungari Fotograafia Muuseumi direktor/, kaaskuraator - Gabriella Uhl.
Näitus kestab 26. septembrini.
.png "Artdepoo ©")